settle estonia sotsiaaltoetused

Sotsiaaltoetused Eestis

Eestisse elama asunud välismaalastel tekib sageli palju küsimusi siinse sotsiaalabi osas. Kellel on õigus toetustele? Millised toetused kaasnevad laste saamisega? Kust leida õiget infot?

Välismaalased, kes on Eestisse elama asunud viimase viie aasta jooksul, saavad tasuta osaleda Settle in Estonia kohanemisprogrammis. Just peremooduli koolitus on see koht, kus on võimalik saada vastused kõigile küsimustele, mis on seotud koos perega Eestisse kolimisega ja siin laste saamisega.

Perehüvitis ja teised toetused

Perehüvitised on toetused, mida makstakse lastega perede heaolu tagamiseks. Seega on perehüvitiste eesmärk toetada lastega peresid ja laste kasvatamist. Eestis on kasutusel universaalne peretoetuste skeem, mis tähendab, et iga laps on väärtus ja tal on õigus riigi toetusele sõltumata tema vanemate sissetulekust. Universaalsed peretoetused on vaesust ennetavad, kuid toetavad olulisel määral ka vaesuses olevaid lapsi. Tutvu kõigi perehüvitistega siin.

Aga mis siis ikkagi on „perehüvitis“? Selle alla kuuluvad: riiklikud peretoetused (sünnitoetus ja lapsetoetus), vanemahüvitis ja elatisabi. Lisaks ka erinevad lasterikaste perede toetus ja üksikvanema toetus jne. Näiteks sünnitoetus on 320 eurot lapse kohta, mis on ühekordne tasu, mis makstakse automaatselt pärast lapse sünni registreerimist. Aga näiteks lastetoetuse suurusega 60 eurot on igakuine toetus ühe lapse kohta, mida on võimalik saada ühel lapsevanemal.

Välismaalt perega Eestisse elama asunutel ja elamisloaga välismaalastel on soovitatav võtta ühendust Sotsiaalkindlustusametiga läbi iseteeninduse või e-posti aadressil info@sotsiaalkindlustusamet.ee. Samuti võib pöörduda konsultatsiooniks sotsiaalkindlustusameti klienditeenindusse.

Vanemahüvitis on kõnekeeles tuntud kui „emapalk“ või „vanemapalk“. See on mõeldud lapsevanemale, kes peale lapse sündi viibib lapse kasvatamise tõttu töölt eemal. Selleks, et kompenseerida sissetulekut, mis töölt eemal viibimise tõttu tekkida võib, maksabki Eesti riik vanemahüvitist, mille suurus arvestatakse igale saajale tema varasema sotsiaalmaksuga maksustatud töise tulu järgi. Vanemahüvitise detailsed tingimused leiad siit.

Vanemapuhkused

Täiskohaga töötaval lapsevanemal on Eestis võimalik kasutada seitset erinevat lastega seotud puhkust ja kuut hüvitist või tasu, mida rahastatakse nii riigieelarvest kui Haigekassa kaudu. Erinevate vanemapuhkusvormide võimaldamise eesmärk on hõlbustada lapsevanema töö- ja pereelu ühitamist nii, et perekond ei peaks lapse saamise puhul märkimisväärselt oma elukorraldust muutma ja saaks paremini keskenduda lapsele. Näiteks rasedus- ja sünnituspuhkus võimaldab naisel soovikorral juba 70 päeva enne arsti või ämmaemanda määratud sünnituse tähtaega töölt puhkusele jääda, et rahulikult sünnituseks ette valmistuda. Haigekassa tasub sünnituslehe alusel hüvitist kokku 140 päeva eest.

Ka isadel on õigus saada kokku kümme tööpäeva isapuhkust, et võimaldada isadel lapse sündimise ajal kogu oma tähelepanu perele suunata.

Lapsehoolduspuhkust on võimalik saada emal või isal kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Puhkust saab kasutada korraga üks inimene.

Kuhu pöörduda?

Sotsiaalkindlustusamet tagab kindlustunde inimesele igaks eluetapiks riigi teenuste osutamise ja sotsiaalkindlustushüvitiste maksmise kaudu. Sotsiaalkindlustusametiga suhtlemist tuleb ette siis, kui on vaja täpsustada oma perehüvitisega seonduvaid küsimusi. Ühtlasi tegeleb see lastekaitse, ohvriabi ja naiste tugikeskuste teenuste haldamisega.

Eesti Haigekassa korraldab riiklikku ravikindlustust võimaldades kõigile kindlustatud inimestele erinevaid ravikindlustushüvitisi ja tervishoiuteenuseid.