Eesti lipp

Ränne Eestisse ehk kuidas alustada püsivat elu Eestis?

21. sajandil ehk reisimise ajastul on maailmas umbes 200 miljonit rändajat. Ränded on läbi ajaloo mõjutanud ka Baltimaade põhjapoolseimat riiki – Eestit.

Suuremate sisserännete põhjused on olnud kas majanduslikud või poliitilised. Lisaks kolitakse ka perekondlikel kaalutlustel, looduskatastroofide ajendil või eluolu parandamise eesmärgil. Rände tõuke- ja tõmbejõudusid on erinevaid ja igaüks, kes on sarnase otsuse teinud, kogeb väljavalitud koduriigis palju uut ja tundmatut.

Kultuur kui rahva elulaad

Kõik uus, mis tundub põnev, enneolematu ja uudne, ei pruugi alati olla lihtne. Jättes maha oma koduriigi, sugulased, sõbrad, tuttava töö ja harjumuspärase elukeskkonna, peab olema valmis täiesti uueks elukogemuseks. Sama kehtib ka Eestisse saabumise puhul.

Piltlikult võib uude kohta kolimist võrrelda kohalike rahvariiete kandmisega: rõivakandja on see sama inimene, kuid kantav rüü, selle olulisuse mõistmine, saamislugu, tarbimiskombed, pärimuslood ja rahvusmustrid on sootuks erinevad nendest, mida senini oled teadnud ja kandma harjunud.

Arusaam maailmast, mõtlemisest, käitumisest, usust, ajaloost ja tuhandest muust faktorist kujuneb piirkonniti sarnaselt ning moodustab kollektiivse kogukonna – grupi, kellel on sarnane maailmavaade ja tajumisvõime. Eestlased tahavad väikerahvana hoida oma kultuuri elujõulisena, seepärast tuleb ka aru saada, miks nad tunnevad kohati sisserändajate ees hirmu.

Eesti – kas õige sihtriik?

Selleks, et olla oma valikus kindel, on kasulik enne kolimist teha pisut eeltööd. Info kogumine valitud sihtriigi kohta aitab jõuda arusaamisele, kas plaanitav otsus on õige.

Uude riiki kolida on oluliselt julgem ja kindlam, kui sihtkohas on ees mõni tuttav või koht, kus peatuda. Kindel ametikoht vähendab tööotsingute kadalippu ja õpikoht haridusasutuses leevendab sisseelamisraskusi.

Keelebarjääri tõttu võivad nii mõnedki tähtsad toimingud venida või jääda tulemuseta, seepärast aitab elementaarne inglise või vene keele oskus Eestis paremini tööle ja õppima saada, hankida kodu ning suhelda kohalikega. Loomulikult annab eesti keele oskus veelgi rohkem lisaboonuseid.

Samuti pole tähtsusetu, millised hakkavad olema igakuised kulutused ning arvestada tuleks ka sellega, kui kauaks jagub sääste ka siis, kui kohe tööd ei leia või kui kõik ei suju plaanipäraselt.

Esmapilgul tähtsusetu, kuid pikaajaliselt elama jäädes siiski oluliseks muutuv asjaolu on põhjamaine kliima. Eesti ilm on eestlastele endile tihti mõistatuseks ja nalja viskamise teemaks. Kui ideaalselt on talviti külmakraadid ning maad katab valge kohev lumevaip ning suvel saab 20 ja kõrgema soojakraadiga rannas päikest võtta, siis pole sugugi ebatavaline ka hoopis teistsugune olukord – lumine talv ja oodatud suvesoojus võivad asenduda pikema ajalise halli ja sajuse ilmaga.

Siiski tasub teada, et Eestis on rikkalik ja kaunis loodus, lühikesed vahemaad ning suhteliselt hõre rahvastikutihedus.

Kui valik on tehtud …

Olles plussid ja miinused läbi kaalunud ning otsusele jõudnud, et uueks kodukohaks saab Eesti, leiad valitud sihtpunkti kohta suurel hulgal häid soovitusi ja infot – näiteks siitsamast settleinestonia.ee veebilehelt.

Eesti riik pakub uusasukatele tasuta kohanemisprogrammi, mis sisaldab kaheksat õpimoodulit. Koolitustele oodatakse kõiki alla  viie aasta Eestis viibinud tähtajalise elamisloa või tähtajalise elamisõigusega  välismaalaseid.

Välismaalaste elamisõigused Eestis

EL kodanik, kel on kehtiv isikut tõendav dokument, võib Eestis ilma elukohta registreerimata elada kuni kolm kuud.

Kui inimesel on plaan Eestisse jääda pikemalt, saab juba varem kohalikus omavalitsuses teha elukoha registreerimise taotluse. Kui rahvastikuregistrisse on elukoht registreeritud, saab taotleja Eesti isikukoodi ja sellega koos ka Eestis elamise õiguse.

Määratlemata kodakondsusega ja kolmandate riikide kodanikel peab Eestis viibides olema viisa või tuleb taotleda Politsei- ja Piirivalveametilt elamisluba.

Elamislubasid väljastatakse nii tähtajalisi kui pikaajalisi. Elamisloa taotlemisel võetakse sõrmejäljed ja kantakse need elamisloakaardile.

Sisseelamine ja kohanemine

Kõik esmapilgul keerulised ja uued olukorrad saavad selgeks räägitud kohanemisprogrammi Settle in Estonia koolituspäevadel, kus pakutakse peamist infot kõige kohta, mis puudutab Eesti riigikorraldust ja igapäevast elu. Vastuse saavad ka kõik küsimused dokumentide vajaduse, vormistamise kui ka kehtivuse kohta. Lisaks tutvustatakse riigi- ja ametiasutuste tegevusi.

Ühepäevase baaskoolituse läbinu saab esmase info riigi, rahva, kommete, toimingute ja teenuste kohta. See on stardipakett kõigile, kes vajavad kindlust ja abi, kuidas end õiguspäraselt ja kiiresti uues riigis sisse seada.