Kohanemisprogramm Settle In Estonia koolitajad räägivad oma kogemustest

Kohanemisprogramm on Siseministeeriumi poolt ellu kutsutud tasuta õppeprogramm, mis aitab Eestisse saabunud välismaalastel siin kergemini sisse elada ja kohaneda. Siseministeeriumis juhib kodanikuühiskonna – ja kohanemispoliitika osakonda rahvastikuminister Riina Solman, kes avab siinkohal oma mõtteid valdkonna ja programmi kohta.

Usun, et kohanemisprogramm on suureks abiks välismaalastele Eestis sisse elamiseks. Minu arvates on kõige tähtsam, et Eestisse saabunud välismaalased saavad aru, milliste ühiskondlike reeglite järgi Eestis elatakse ja kuidas siin asjad käivad. Põhiliste kultuurinormide ja riigi toimemehhanismide mõistmine ning vähemalt algtasemel eesti keele mõistmine teeb siin elamise ja kohalikega suhtlemise lihtsamaks ning aitab ära hoida võimalikke konflikte.

Alates 2015. aastast on erinevatel kohanemisprogrammi koolitustel osaletud üle 6000 korra. Samas moodustab see tegelikult ligikaudu 15% nendest, kes programmis osaleda võiksid. Seega on meie üks suurimaid väljakutseid uussisserändajatele info edastamine, kes programmis osalemisest abi saaksid.

Möödunud aasta novembris külastasin kohanemisprogrammi peremooduli koolitust, kus toimusid koolitused nii inglise kui ka vene keeles, lisaks said lapsed ja noored Eesti kohta teadmisi spetsiaalselt neile kohandatud programmis. Koolitajad andsid mulle ülevaate oma senisest kogemusest ja sellest, mis koolituspäeva jooksul osalejaid ees ootab. Lisaks oli võimalus arutada küsimusi, millega osalejad enim õpetajate juurde pöörduvad ja milliseid on siia saabunud inimeste põhilised murekohad ja kohanemisvaldkonna väljakutsed.

Riigi, ettevõtjate ja kohalike omavalitsuste vahelises koostöös on kohanemisprogrammi osas arenguruumi.

Eduka koostöö aluseks on kindlasti toimiv infovahetus, avatud suhtlemine ja vastastikune soov üksteist teenuste arendamisel toetada. Kohanemisvaldkonda ja riigi poolt kohanemist toetavate teenuste pakkumist koordineerib Siseministeerium. Sageli on aga uussisserändajate kohanemisel esimeseks kontaktiks kohalikud omavalitsused. Seetõttu võiks tulevikus kasvada kohalike omavalitsuste roll ja suutlikkus kohanemist toetavaid teenuseid pakkuda.

Siseministeeriumi roll võiks tulevikus olla erinevate uussisserändajatega kokku puutuvate osapoolte toetamine ja võimestamine. Kohalikelt omavalitsustelt ootame edaspidi veelgi suuremat uussisserändajatele suunatud teenuste arendamist ning kohalike partnerite ja erinevate osapoolte koostöö koordineerimist.

Kohaliku omavalitsuse edukast tööst on hea näide Siseministeeriumi ja  Tartu linna koostöös sõlmitud partnerlusleping, mille tulemusena asus 2020. aasta alguses Tartu linnavalitsuses tööle rändekoordinaator. Koordinaatori roll on kohalikul tasandil rändevaldkonnaga süsteemsemalt tegelemine, koostöö koordineerimine uussisserändajatega kokku puutuvate organisatsioonide vahel ning toetada välismaalasi kohanemisel.

Rahvastikuminister

Töörände raames Eestisse saabunud inimestele on esimeseks kontaktiks ja info jagajaks enamasti ettevõtjad, kelle juures nad tööle asuvad. Senisest enam tähelepanu peamegi seetõttu pöörama tööandjatele suunatud kommunikatsioonile, et neil oleks teadmised ja oskused siia saabunud inimesele vajaliku infot edastada.

Oluline on tõsta tööandjate teadlikkust nende endi rollist töötajate kohanemisprotsessis. Tööandjad, kes palkavad välismaalt tööjõudu, saavad ka ise neile lisateenuseid pakkuda. Mõnes suuremas ettevõttes toimivad juba töövälised suhtlusklubid, kus oma kogemust Eesti ühiskonda kohanemisel uute töökaaslastega jagada, uusi tutvusi sõlmida ning ka eesti keelt harjutada. Kui sellisesse kohanemise klubisse on võimalik kaasata ka oma pere, soodustab see ka pererändega Eestisse saabunud inimeste kiiremat ja pehmemat kohanemist.

Eesti keele oskus tagab paremad võimalused ja aitab luua sidusat ühiskonda.

Kasvõi algsel tasemel eesti keele mõistmine soodustab kontakti loomist kohalikega, loob rohkem võimalusi saada osa kohalikust inforuumist ning meie kultuurist ja kommetest. Oluline on kujundada uussisserändajates huvi keelekeskkonna vastu ja kujundada arusaam, et keeleoskuse omandamisega ollakse eeskujuks teistele ning riigikeele õppimine osa edukast kohanemisest.

Ka meie hästiarenenud kodanikuühiskonnal on oluline roll välismaalaste kohanemisel.

Näiteks kultuuriühingud on sageli esimesed kohad, kuhu uussisserändajad erineva info saamiseks pöörduvad. Riigina on meie huvi, et sealt saadav info oleks asjakohane. See on ka koht, kus palju enam riigi ja kodanikuühiskonna tasandil koostööd teha. Lisaks on vabatahtlikul tegevusel oluline uude ühiskonda sisse elamist soodustav roll. Vabatahtliku tegevuse käigus saab leida uusi tutvusi, laiendada suhtlusvõrgustikku aga ka praktiseerida eesti keelt.

Eesti Integratsiooni Monitooring 2017 toob välja, et kuigi suhteliselt suur osa uussisserändajad juba osaleb mitmesugustes tegevustes, on palju neid, kes pole üheski tegevuses osalenud, kuid sooviksid seda teha. Samuti viitavad monitooringu tulemused asjaolule, et uussisserändajate osalus varieerub Eesti piirkondades märkimisväärselt. See tähendab, et Tartu, Tallinna ja Ida-Virumaa võrdluses on just Ida-Virumaal tunduvalt vähem neid, kes on osalenud vabatahtlikes tegevustes, kuid samas mõnevõrra rohkem neid, kes sooviksid neis osaleda.

Viimase viie aasta jooksul on lausa 49% Eesti elanikest teinud ühes või teises valdkonnas vabatahtlikku tööd. Mõneti võib öelda, et vabatahtlik tegevus on eestlasel täitsa veres. Seepärast on just vabatahtlik tegevus üks parimaid võimalusi, kuidas uussisserändajad kohalikega kontakti võiksid leida ning samal ajal ka ühiskonna heaks panustada saavad.

Soovitan välismaalastel näiteks külastada Vabatahtlike Värava veebilehekülge vabatahtlik.ee, kus saab vabatahtlikuna panustamise võimalusi otsida ka inglise ja vene keeles.

Lõpetuseks üks tore isiklik kogemus. Mõned aastad tagasi külastasin sageli üht kebabi kohvikut, mille omanik oli pärit Iraagist. Kohvik on mu koduteel ja ma ostsin sealt nädalas mitu korda koju poistele ja endale kebabi. Ühel päeval küsis ta minult, et mis ametit ma pean. Enne, kui vastata jõudsin, ütles ta, et tema olla juba pikemat aega vaadanud ja mõelnud, et ma võiksin olla Eesti Vabariigi minister.