id kaart

Mis on Eesti digiallkiri ja kuidas seda kasutada?

Suur osa Eesti elanikke on juba harjunud digitaalselt dokumente allkirjastama. Tänaseks on digiallkirja antud juba rohkem kui 1,2 miljardit korda. Eestisse elama asunud välismaalastele ei pruugi see süsteem aga nii harjumuspärane olla, kuid siin elades tuleb sellega varem või hiljem kokkupuuteid. Teemegi seetõttu põgusa ülevaate nähtusest nimega „digiallkiri“.

Digitaalsest allkirjast on esmapilgul keeruline aru saada. „Kuidas ma seda digiallkirja NÄEN?“ on küsimus, mida eestlased sageli oma välispartneritele selgitama peavad. Teine küsimus on tavaliselt: „Kuidas ma tean, et just see inimene päriselt andis allkirja ja mitte keegi teine tema asemel?“

Esmalt aga digiallkirjastamise eelistest. Esiteks säästab e-riik ja digitaalne asjaajamine paberit ja aega ning digiallkirja on keerulisem võltsida kui käsitsi kritseldatud allkirja. Digiallkirjastamine võimaldab Eesti kodanikel kodus diivanil istudes e-hääletada valimistel, koostada ja esitada tuludeklaratsiooni, kontrollida oma terviseandmeid ja suhelda pea kõigi riigiasutustega distantsilt.

Eestis tähistab mõiste „digitaalne allkiri“ (ehk digiallkiri, digiallkirjastamine jm) ainult sellist signeerimisviisi, mis on seaduslikult kehtiv ning juriidiliselt võrdne omakäelise allkirjaga. See tähendab, et kasutaja isik ja sertifikaadi väljaandja taust on kontrollitud ning allkirja andmise aeg on täpselt fikseeritud. Lihtsamalt öeldes on tuvastatud, kes allkirja andis, ning kindlustatud, et keegi kolmas ei ole allkirjastatavat dokumenti peale selle allkirjastamist muutnud.

Aga kuidas siis ikkagi anda ja näha digitaalset allkirja ja olla veendunud, et see kehtib? Elektroonilisele dokumendile antud allkirja kehtivust ja selle taset saab kõige mugavamalt kontrollida arvutis DigiDoc4 Klient tarkvara või mobiilis RIA DigiDoc rakenduse abil. Need on Riigi Infosüsteemi Ameti poolt välja arendatud ja täiesti usaldusväärsed sertifitseeritud rakendused arvutile ja nutiseadmetele. DigiDoc rakenduse abil digitaalselt allkirjastatud dokumendi nägemiseks ei pea endal tingimata Eesti ID kaarti olemagi. Piisab, kui laed rakenduse arvutisse ja avad selle abil digitaalselt allkirjastatud dokumendi. Saad sealt faili(d) alla laadida ning näha allkirja andmise kuupäeva ja kellaaega ning allkirjastaja isikukoodi.

Elektroonilise allkirja kehtivust ja kasutuspiiranguid eristatakse kolme värviga ja lisaks selgitava tekstiga:

roheline tähistab, et kõik on korras;

kollane tähistab, et kasutaja peab tähelepanelik olema ja ise otsustama, kas see konkreetne allkiri sobib talle;

punane tähistab, et antud olukorras ei saa allkirja kehtivaks lugeda.

Neile, kes arvavad, et vana hea paberile kritseldatud allkiri on kindlam, tuleks meelde tuletada, et isegi põhikooli lapsed on võimelised oma tunnistusele lapsevanema allkirja võltsima. Digitaalse allkirja andmiseks on aga vaja teada mitut PIN koodi, seega on võltsida oluliselt keerulisem.

Riigi Infosüsteemide Amet on koostanud hulga videoid, mis selgitavad, kuidas DigiDoci kasutada, allkirju anda ja vaadata ning teisi e-riigi teenuseid kasutada. Neid videoid saad vaadata selles YouTube playlistis. Põhjalikult on kõiki digitaalse allkirjastamisega seotud tegevustega võimalik tutvuda id.ee lehel.