Eesti kultuurist

Mida võiks teada Eesti kultuurist?

Mida tahaksid teada Eesti kultuurist? Võiks ju arvata, et niivõrd väikese rahva kultuur ei saa olla kuigivõrd eriline, kuid tegelikult on asi hoopis vastupidine – Eesti kultuur on tõeliselt rikkalik: siin on au sees rahvatants ja -laul, hea kodumaine toit ja käsitöö. Lisaks on meil omaenda väikeses riigis mitmed selgelt eristuvad ja omanäolised kultuurid ehk etnilised alamrühmad – näiteks võrokesed, kihnlased, saarlased, mulgid, setud, hiidlased jne.

Aga vaatame lähemalt, milline inimene on eestlane ja milliste traditsioonide ja rahvuskultuuri hoidmist peab eestlane oluliseks.

Eesti maa, rahva ja kultuuri ülevaate saab hiiglaslikust Eesti Rahva Muuseumist, mis on rahvusmuuseum ja parim eestluse mõtestaja.

Milline inimene on eestlane?

Kuna kultuuri mõiste hõlmab ka inimeste kombeid, uskumusi, väärtushinnanguid ja palju muud, siis saab kohe küsida – milline inimene on eestlane?

Üldjoontes on eestlane pigem tagasihoidlik ja ettevaatlik inimene. Eks on eestlaste seas küll erisuguseid inimtüüpe – nii elavamaid kui ka tagaplaanil olla eelistavaid, kuid keskmine eestlane kipub siiski oma tõelisi tundeid varjama, sest valjusti naermine või avalikult nutmine ei tundu olevat kuigi kombekas.

Tühja juttu eestlane väga ajada ei armasta, räägitakse siis, kui on midagi olulist öelda. Niisiis small-talk paljudel eestlastel kuigi hästi välja ei tule. Lisaks on meil levinud käibefraas „enne töö, siis lõbu,“ mis näitab, et eestlane on töökas ja kohusetundlik inimene. Kohati isegi liiga palju …

Kui aga eestlastel on tarvis mõne tõsisemat laadi eesmärgi nimel ühineda või korralikult pidutseda, siis ka see tuleb meil päris hästi välja.

E-rahvas ja loodusearmastus

Eesti inimene tundub kõrvaltvaatajale tihti vastuoluline. Ühest küljest on eestlane suur loodusearmastaja, kuid teisest küljest jumaldab ta digimaailma mugavusi. Kas mõlemad saavad eksisteerida ka kõrvuti? Jah, saavad küll.

Kuigi Eestimaa pind on väike, on siin palju kaunist puutumatut loodust. Loodusest leiab jõudu igaüks, sest kõigil on ruumi minna metsa niisama mõtteid mõlgutama, aega veetma või näiteks seenele-marjule.

Kuid õige eestlasest loodusesõber kasutab sealjuures ka digitaalseid lahendusi. Tänu kõikjal levivale kiirele mobiilandmesidele on võimalik maksta kiirelt ära maksud kasvõi seenemetsas. Eestlased ei ole unustanud vanu traditsioone, kuid samal ajal jumaldavad nad kõike uut ja tehnoloogilist.

Vana rahvakultuur ja traditsioonid on üha olulisemad

Eestlased on väga uhked oma rahvakultuuri ja vanade kommete üle. Seda näitab laulu- ja tantsupidu, kuhu koguneb igal toimumisaastal tuhandeid kaasalööjaid. Rahvatantsuoskus on au sees, tantse õpetatakse lastele juba koolides ja traditsioone hoitakse uhkusega. Pikkade sajandite jooksul kasutatud värvikaid rahvarõivaste mustreid naljalt ei unustata – hoopis vastupidi, neid kasutatakse nutikatel viisidel üha uuesti ja uuesti ning seda peetakse kaasajal trendikaks.

Tänapäeval eestlased enamasti rahvarõivaid niisama argielus ei kanna, seda tehakse pigem kultuuriüritustel ja pidu- või tähtpäevadel, lisaks erinevatel festivalidel.

Samas ei saa mainimata jätta, et meil on mõned eripärased paigad, kus on rahvarõivaste igapäevane kandmine tavaline – näiteks tehakse nõnda nii Kihnu saarel kui Setomaal. Rahvarõivastest on saanud tavaline osa igapäevaelust.

Seega saab kõige selle põhjal öelda, et eestlaste vanad kombed, uskumused ja isegi rahvaluule pole kuskile kadunud – rahvakultuur on täies elujõus. Kuigi tegemist on väikerahvaga, on eestlane väga uhke oma kauni keele ja kõige üle, mis puudutab kohalikku kultuuri. Pealegi naudib Eesti seda, et pärast iseseisvumist on riigist saanud arvestatav osa läänemaailmast. Eestit pannakse tähele ja seda eriti hästi just digitaalse maailma arengu tõttu, mis on eriline ja eeskujuks ka teistele. Kuid kõige moodsa kõrval ei unusta eestlane iial oma vanu rahvustraditsioone.

Illustreeriva foto autor on Aivar Pihelgas, Brand Estonia