tuletõrje

Kuidas Eestis hädaohu korral abi saada?

Mis on Eesti hädaabi number, kuidas ohu korral abi kutsuda? Võõrasse riiki elama asudes ei mõelda sageli nendele küsimustele enne, kui vajadus tekib. Halbade tagajärgede ennetamiseks tuleks aga endale varakult selgeks teha, kuhu ja kuidas pöörduda õnnetuse korral ning kuidas ise hädaohte ennetada.

Nagu kõikjal Euroopa Liidus nii on ka Eestis kõige olulisem hädaabinumber 112. Sellel numbril saad kutsuda nii kiirabi kui ka pääste ja politsei. Helista 112, kui sinu või kellegi teise elu, tervis, vara või keskkond on ohus või on alust arvata, et midagi sellist on juhtumas.  Hädaabinumber 112 on alati kättesaadav ja sellele helistamine on tasuta. Numbrile 112 saab helistada ka siis, kui telefonis ei ole SIM-kaarti või operaatori võrgus puudub levi. Õpeta varakult ka lastele hädaabinumber selgeks ja julgusta neid ohu korral abi kutsuma.

Millised on aga Eestis kõige sagedasemad õnnetused ja ohtlikud ilmaolud? Võrreldes teiste riikidega on Eesti üsna ohutu paik. Ei ole siin rekordilisi orkaane, tsunaamisid ega hiidlaineid. Siiski esineb siin paar korda aastas torme, mis võivad murda puid, tekitada varalist kahju, purustada elektriliine ja põhjustada elektrikatkestusi. Talvel läheb ilm vahel harva väga külmaks, suvel esineb kuumalaineid. Üleujutusi on toimunud koos tormiga, aga need ei ole kuigi mastaapsed võrreldes mujal maailmas toimunud loodusõnnetustega.

Et säästa end ja oma vara tormikahjude eest, korha enne tormi oma hoovist kokku kõik tuulega lendu tõusta võivad esemed, pargi sõiduk lagedale või võimalusel garaaži, sulge aknad ning lae mobiiltelefonide akud. Püsi tormi ajal toas. Kui märkad maha langenud elektriliine, siis teavita Elektrilevi rikketelefoni numbril 1343, aga eluohtlike olukordade puhul helista kohe 112.

Enne ilmastikuolude halvenemist veendu, et sul on piisavalt taskulampe ja patareisid, küünlaid, tikke jne. Varu ka joogivett ja autokütust. Päästeamet soovitab kõigis kodudes hoida umbes nädalane varu esmatarbe kaupu ja toiduaineid, mis aitavad vajadusel iseseisvalt hakkama saada kuni abi saabumiseni ja olukorra normaliseerumiseni. Nimekirja vajalikest asjadest leiad siit.

Ühed sagedasemad õnnetused on tulekahjud. 2019. aastal toimus Eestis 4556 tulekahju ning neis hukkus 43 inimest. Väga suur osa tulekahjudest on tekkinud kas hooletust suitsetamisest või lahtise tule oskamatust kasutamisest. 72% tulekahjus hukkunute kodudes ei olnud suitsuandurit. Oma kodu tuleohutuks muutmiseks saab igaüks panustada sellega, et paigaldab töökorras suitsuanduri, mis on eluruumides ka kohustuslik. Kontrolli vähemalt kord kuus, kas suitsuandur on ikka töökorras. Juhised, kuidas paigaldada ja kontrollida suitsuandurit ning kodu tuleohutuks muuta leiad veebileht kodutuleohutuks.ee .

Liiklusõnnetused on samuti üks võimalik ohuolukord Eestis ringi liikudes. 2019. aastal toimus Eestis 1411 liiklusõnnetust, milles hukkus 52 inimest, neist 13 hukkusid joobes juhtimise tagajärjel toimunud liiklusõnnetuses. Alkoholijoobes autojuhtimine on keelatud! Veel on oluline teada, et Eestis tuleb talvel kasutada sõidukitel lamell- või naastrehve ning jalakäiatel on kohustus kanda pimedal ajal liigeldes helkurit. Juhised liiklusõnnetuse olukorras käitumiseks leiad siit.

Ohuks ja hädaolukorraks valmisolek on parim viis end ja oma lähedasi ebameeldivustest säästa. Siseministeerium on välja andnud põhjalikud käitumisjuhised kriisiolukordadeks. Leiad need nii eesti, vene kui ka inglise keeles veebilehelt olevalmis.ee. Lisaks on olemas ka Ole Valmis mobiiliäpp, millest info leidmine on veelgi lihtsam. Võta ette ja loe läbi veebilehel leiduv info ja ole valmis!