Infot Eesti kodakondsusest ja passist

Kogu info Eesti kodakondsusest ja passist

Mida on kasulik teada Eesti kodakondsusest ja passist? On selge, et kodakondsus annab teile juurde mitmeid täiendavaid õigusi ja võimalusi, kui olete otsustanud töötada ja elada just Eestis. Aga kuidas saada Eesti riigi kodanikuks ja passi omanikuks? Selgitame kohe põhjalikumalt!

Kodakondsus on mõiste, mis väljendab inimese sidet riigiga, kuid lihtsamalt öeldes saab kodakondsusest rääkida ka kui kuuluvusest (ja ühtlasi kuuluvuse vajadusest) ühiskonnas. Võib julgelt öelda, et peaaegu iga inimene soovib olla teiste seas ja tunda end nendega võrdsena. Seega, kui Eestis elav mittekodanik tunneb, et sooviks kuuluda just Eesti elanike sekka ja olla täieõiguslik riigi kodanik, siis tasub mõelda kodakondsuse taotlemise peale.

Tavaliselt omandatakse riigi kodakondsus sünniga, kuid kodakondsuse saamine on mitte-sünnijärgsel isikul võimalik ka naturalisatsiooni kaudu, mis tähendab muu hulgas näiteks keeleeksami läbimist.

Millised on Eesti kodaniku õigused?

Mõistagi on riigi kodanikul tunduvalt suuremad võimalused kui mittekodanikul. Toome lühidalt välja mõned olulisemad Eesti kodaniku õigused:

  • Hääletamisõigus valimistel.
  • Võimalus ise kandideerida valmistel ja rahvahääletustel.
  • Õigus saada Eesti riigi diplomaatilist kaitset, kui seda on välismaal viibides tarvis. Eesti saatkond aitab Eestisse tagasi minna kodanikul, kes on välismaal olles hätta sattunud.
  • Eesti kodanikule laienevad kõik Euroopa Liidu kodaniku õigused, näiteks viisavabadus.
  • Õigus teha tööd ükskõik kus Euroopa Liidus (luba pole vaja).
  • Õigus luua oma ettevõte ükskõik kus Euroopa Liidus.
  • Alati on õigus tulla tagasi Eestisse. Näiteks paljud sõja ajal Eestist lahkunud inimesed on seda võimalust kasutanud ja koduriiki tagasi pöördunud.

Eesti kodakondsust saab taotleda kui:

  • teil on pikaajaline elamisluba või alaline elamisõigus;
  • olete Eestis elanud enne avalduse esitamist vähemalt kaheksa aastat elamisloa või elamisõiguse alusel ja viimased viis aastat sellest püsivalt;
  • olete sooritanud eesti keele tasemeeksami (seda eksamit ei nõuta, kui olete omandanud eestikeelse põhi-, kesk- või kõrghariduse);
  • olete sooritanud eksami Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse kohta;
  • teil on püsiv seaduslik sissetulek;
  • teie elukoht on registreeritud rahvastikuregistris;
  • olete lojaalne Eesti riigile.

Veel täpsemat infot ja juhised, milliseid dokumente on Eesti kodakondsuse taotlemiseks tarvis, leiab Politsei- ja Piirivalveameti koduleheküljelt. Sellelt lehelt saab ühtlasi lugeda, millised on erisused, kui kodakondsust on vaja taotleda täiskasvanul, lapsel või eestkostel oleval isikul.

Kindlasti tasub silmas pidada, et topeltkodakondsus pole Eesti seaduste põhjal lubatud. Niisiis Eesti kodanikuks saamiseks on vaja loobuda oma varasemast kodakondsusest.

Eesti kodanik on ka Euroopa Liidu kodanik

Hea on teada, et Eesti kodanik on vaikimisi täieõiguslik kodanik kogu Euroopa Liidus. Euroopa Liidu kodakondsus ei ole omaette kodakondsus, vaid tuleb kaasa liikmesriigi kodakondsusega. See tähendab, et inimene ei saa olla ainult Euroopa Liidu kodanik.

Euroopa Liidu kodakondsus tähendab, et inimene tohib vabalt liikuda, näiteks töötada reisida, elada või õppida ükskõik millises Euroopa Liidu riigis. EL kodanik võib hääletada ja kandideerida Euroopa Parlamendi valimistel. Euroopa Liidu kodanikel on õigus riigi kaitsele ka väljaspool Euroopat.

Eesti kodaniku pass – miks on seda tarvis?

Eesti kodanikul on mõistagi enamasti käepärast ametlik isikudokument ehk Eesti kodaniku pass, mis on nii isikut tõendav kui ka reisidokument ja sisaldab omaniku sõrmejälgi (kui ta on vähemalt 12-aastane). Eesti kodaniku pass kehtib kuni 10 aastat.

Kui tegemist on mittekodanikuga, siis on võimalik taotleda välismaalase pass, mis on mõeldud  välismaalasele, kellel on elamisluba või elamisõigus Eestis, kuid tal puudub välisriigi reisidokument ning seda pole võimalik saada. Välismaalase passi nimetatakse „halliks passiks“. Niisiis, hall pass antakse Eestis elavatele inimestele, kellel ei ole ühegi riigi kodakondsust.

Tasub teada ka seda, et alates 2016. aastast saavad Eestis sündinud mittekodanike lapsed Eesti kodakondsuse automaatselt.

Kui „halli passi“ omanik soovib taotleda Eesti kodakondsust, siis peab ta hallist passist loobuma, sest kodakondsuseta inimesest saab kodakondsusega inimene. Selge on ka see, et vastu tahtmist ei ole võimalik ühelegi inimesele kodakondsust pakkuda, seda peab igaüks ise soovima.

Passi taotlemise kohta leiab lisainfot Politsei- ja Piirivalveametist.