recycle

Jäätmekäitlus Eestis – mida pead teadma prügi sorteerimise reeglite kohta

Kas ma pean oma jäätmeid kuidagi sorteerima, kuidas seda teha ja kuhu neid viia? Vaatame üle, kuidas peavad Eesti elanikud oma jäätmetega ümber käima.

Eestis on jäätmete taaskasutusse andmine üsnagi lihtsaks tehtud, aga siiski tuleb teada, mida ja kuhu viia, sest jäätmete õigesti sortimine ja käitlemine aitab vähendada ka jäätmetest tulenevat keskkonnariski. Väga tähtis on mõista, et prügi jätmine loodusesse ei ole lubatud, samuti on väga vale ja ohtlik prahi põletamine ahjus või lõkkes.

Selleks, et hoida meie elukeskkonda prügisse uppumast ja säästa loodusressursse, on soovitatav jäätmete tekkimist nii palju kui võimalik vältida ning tekkinud jäätmed keskkonnasõbralikult koguda ja ringlusesse saata. Ehkki jäätmete tekkimist vältida on kõige efektiivsem viis keskkonda säästa, ei ole see alati nii lihtne. Enamasti tähendab tarbimine siiski prügi tekkimist. Ostad poest toiduaineid või muid kaupu, tellid kulleriga toitu koju – igal sammul tekib pakendijäätmeid.

Mida teha pakenditega?

Eestis on loodud küllaltki mugavad võimalused jäätmete liigiti kogumiseks ja suurema osa igapäevaseid jäätmeid saab tasuta ära anda. Jäätmete uuesti ringlusesse suunamine võib alguses tunduda veidi keerukas, aga tegelikult on see lihtne, sest valdav enamus meie jäätmetest ongi pakendid, mida saab ringlusesse anda tasuta. Kui sorteerid oma olmeprügist kõik pakendid eraldi välja ja viid näiteks pakendikonteineritesse, siis vähendad sellega oluliselt oma olmejäätmete kogust, mille vedu on kõige kulukam.

Aga kuhu pakendijäätmed viia? Üks väga kasulik veebileht on kuhuviia.ee. See on kaardirakendus, kust saab vaadata, kuidas vabaneda nii pakenditest kui ka sulle ebavajalikest asjadest nagu vanad riided, elektroonika, mööbel, nõud või taaskasutatavatest jäätmetest nagu taara, vanapaber, pakendid, ehituspraht jms. Veebileht on kergesti kasutatav nii eesti, vene kui ka inglise keeles.

Paljudes korteriühistutes on juba eraldi pakendi konteinerid. Ka eramaja elanikud saavad mitmes omavalitsuses tellida omale regulaarse pakendijäätmete äraveo, mis on täiesti tasuta teenus.

Pakendite eraldi kogumine oma kodus ei ole raketiteadus. Veendu lihtsalt, et pakend oleks täiesti tühi ja enam-vähem puhas. Pakendeid täielikult puhtaks pesema ei pea, kiire loputus on tavaliselt piisav.

Biojäätmed kompostiks!

Toidu valmistamisel tekivad biojäätmed, mida nendega teha? Kortermajadel on enamasti biojäätmete konteinerid. Kõige parem on, kui kogud toidujäätmed eraldi anumasse ning tühjendad selle otse biojäätmete konteinerisse. Biojäätmete prügikasti vooderdamiseks sobib ka biolagunev kilekott. Biojäätmetest saab toota nii kompostmulda kui ka biogaasi.

Kui sorteerid oma igapäevasest olmeprügist pakendid ja biojäätmed välja, siis märkad, et seda olmeprügi, mida ringlusesse saata ei saa jääb üsna väheks. Olmeprügi sekka panegi vaid need toidupakendid, mida puhtaks pesta ei õnnestunud. Sinna sobib visata ka vanad ja katkised riided ja jalatsid, ühekordsed nõud ja vahtplastist toidunõud, mähkmed, kassiliiv ja veel mõned juhuslikud asjad, mida me päris iga päev ära ei viskagi.

Kasutatud puhtaid riideid, jalatseid ja asju saab tasuta ära anda Uuskasutuskeskusesse. Ka Humana kogub vanu riideid uuesti ringlusesse panemiseks.

Keskkonnaministeerium on koostanud kasulikud juhised jäätmete sorteerimiseks. Näiteks siit leiad jäätmeratta: https://www.envir.ee/sites/default/files/jaatmeratas_est.pdf ning siin on samuti üks kasulik juhend jäätmete sorteerimise kohta: https://www.envir.ee/sites/default/files/kovide_liigiti_kogumise_juhend_0.pdf