Eesti tervishoid ja tervishoiusüsteemi tutvustus

Eesti tervishoiusüsteemi tutvustus

Tervis on meie tähtsaim vara ja selle hoidmisesse tuleb suhtuda tähelepanelikult ja teadlikult. Vaatame lähemalt, kuidas toimib Eesti tervishoiusüsteem – kellel on õigus arstiabile ja mida tähendab ravikindlustus? Kes on perearst ja kuidas end arsti nimistusse registreerida? Mida teha ootamatu või tõsise tervisemure korral?

Suures plaanis saab jaotada tervishoiuteenuste osutamise Eesti riigis nii:

  • vältimatu abi
  • üldarstiabi
  • kiirabi
  • eriarstiabi
  • õendusabi
  • ämmaemandusabi

Eestis tervishoiusüsteem on üles ehitatud solidaarsuse põhimõttel – see tähendab, et töötavate inimeste palgalt tasutakse sotsiaalmaksu (33%) ja osa sellest läheb ravikindlustuse katteks (13%). Kõik ravikindlustatud inimesed saavad vajadusel arstiabi. 

Asutused, mis vastutavad Eestis tervishoiusüsteemi juhtimise, rahastamise, haldamise ja toimimise eest, on:

Ravikindlustus tagab kindlustunde ja võrdse arstiabi

Selleks, et tunda end turvaliselt ning täisväärtusliku kodanikuna, on kõige olulisem ravikindlustuse olemasolu, sest võrdne arstiabi on tagatud kõigile ravikindlustatud inimestele. Ravikindlustuse puhul ei sõltu terviseprobleemiga inimese arstile pääsemine vanusest, sissetulekust ega elukohast. 

Riiklik ravikindlustus on Eestis olemas kõikidel töötavatel inimestel ja lisaks vaikimisi ka lastel (kuni 19-eluaastani), registreeritud töötutel, pensionäridel, üliõpilastel, rasedatel jne (vaata terviklikku nimekirja Eesti Haigekassa kodulehelt: https://www.haigekassa.ee/inimesele/kindlustus/riigi-poolt-kindlustatud). Kui inimene ei kuulu ühtegi neist gruppidest, siis on võimalik sotsiaalmaksu tasudes endale ravikindlustus ise tekitada. Selleks saab sõlmida haigekassaga vabatahtliku kindlustuslepingu.

Ravikindlustusse suunatud raha eest tagab haigekassa selle, et kui inimene haigestub, siis tema raviteenuste maksumus kaetakse. Haigekassa kompenseerib teatud ulatuses ka retseptiravimite hinnad, maksab haigushüvitist, kui inimene on olnud haigus- või hoolduslehel. Siiski tasub silmas pidada, et mõnede teenuste puhul kehtib omaosalus ehk patsient on kohustatud maksma osa teenuse tasust ise, näiteks eriarstile mineku puhul visiiditasu või haiglas viibimise korral voodipäevatasu.

Ravikindlustus välismaalasele

Kõik ajutise või püsiva elamisloaga Eestis viibivad isikud peavad siinoleku ajal olema kaetud ravikindlustusega. Kui Eesti riiklik ravikindlustus teie jaoks ei kehti (vt eelmist peatükki), tuleb see ise soetada mõnelt erakindlustuspakkujalt. Näiteks pakuvad niisugust võimalust kindlustusseltsid nagu INGES, Salva ja ERGO, kuid võimalik on pöörduda ka rahvusvaheliste pakkujate poole – nt Cigna või Swisscare.

Ravikindlustust on võimalik soetada ka Eesti Haigekassa kaudu, kuid ainult sellisel juhul, kui olete viimase kahe aasta jooksul olnud Eestis vähemalt 12 kuud juba ravikindlustatud (või kui keegi teine, kes sellele tingimusele vastab, soetab kindlustuse teile).

Igal ravikindlustatud inimesel oma perearst

Kõigil inimestel Eestis, kellel on ravikindlustus, on oma perearst ja tervisemure korral on just perearst esimene kontakt, kuhu tuleb pöörduda (v.a. erakorralise meditsiini vajaduse korral). Ka siis, kui inimene vajab eriarsti abi, on tarvis kõigepealt saada saatekiri oma perearstilt (v.a juhul, kui soovitud eriarst on günekoloog, nahaarst, psühhiaater, silma- või hambaarst – nende vastuvõtule saab pöörduda saatekirjata). Tema otsustab, kas tervisemure puhul on vaja eriarstiabi või mitte. Saatekirjad eriarstile (nagu ka ravimiretseptid) on Eestis kaasajal peamiselt digitaalsel kujul ja soovitud asutuse ning eriarsti saab patsient valida ise.

Perearsti roll on diagnoosida ja ravida haigusi, ravida kroonilisi seisundeid ja suunata patsient vajadusel eriarsti külastusele edasi. Perearst määrab ravimeid ja suunab patsiendi vajalikele analüüsidele ning uuringutele.

Kuidas end registreerida perearsti nimistusse?

Perearsti saab valida endale igaüks ise ning soovitud arsti nimistusse registreerimiseks on tarvis koostada valitud arstile avaldus, kusjuures iga pereliikme kohta tuleb täita eraldi avaldus. Veebis on saadaval on ka ingliskeelne avaldus. Täidetud dokumendi võib saata valitud arstile digiallkirjastatult e-posti kaudu või tavapostiga. Pärast seda annab perearst seitsme päeva jooksul teada, kas tal on võimalik patsient (ja soovi korral tema lähedased) oma nimistusse registreerida. Veelgi täpsemat infot perearstile registreerimisest saab lugeda terviseameti koduleheküljelt.

Mida teha ootamatu tervisemure korral?

Ootamatute tervisemurede puhul võib Eestis pöörduda esialgu perearsti nõuandeliini lühinumbri 1220 poole, mis töötab 24 tundi ööpäevas ja mille kaudu vastab treenitud personal, kes oskab tervisemurede korral edasist nõu anda. Näiteks annavad nad infot, mida konkreetsete sümptomite puhul edasi teha ja kuhu patsient võiks pöörduda.

Teavet antakse peamiselt eesti ja vene keeles.

Inglisekeelne nõustamine toimub vahemikus 15.00-17.00.

Kasulikud teadmised Eesti tervishoiusüsteemist

  • Kui tegemist on kriitilise olukorraga (trauma, oht elule) – helistage hädaabi telefonil 112 või pöörduge lähima erakorralise meditsiini osakonna poole (EMO).
  • Vältimatu abi ehk kiirabi on tasuta saadaval kõigile Eesti piirkonnas viibivatele inimestele – sealhulgas ka välismaalastele ja isikutele, kellel ei ole ravikindlustust.
  • Tervisemure puhul, mis ei vaja kiiret abi, pöörduge kõigepealt perearsti poole.
  • Kui perearst ei ole parasjagu kättesaadav, siis helistage üleriigilisele perearsti nõuandetelefoni lühinumbrile 1220.