Eesti tähtpäevad

Kohanemisprogramm Settle in Estonia aitab lisaks siinsele asjaajamisele, keeleõppele ja riigikorraldusele mõista ka Eesti kultuuri, inimesi, siinseid kombeid ja traditsioone. Eesti ühiskond ei erine teistest Euroopa riikidest just väga palju. Sellegipoolest on siin eripärasid, mida iga Eestisse kolinud välismaalane teada võiks, kui siin kiiresti kohaneda tahab. Vaatame üle Eesti pühad ja tähtpäevad.

Ka Kohanemisprogrammi Settle in Estonia baaskoolitusel tutvustatakse muuhulgas Eesti tähtpäevi, millest siin põgusa ülevaate teeme. Eestis tähistatakse rahvusvahelisi tähtpäevi: jõulud, aastavahetus, Valentini päev, esimese aprilli naljapäev, lihavõtted, emadepäev ja isadepäev. Üha rohkem on hakatud tähistama ka Halloweeni. Lisaks rahvusvahelistele tähtpäevadele tähistatakse Eestis kohalikke pika ajalooga tähtpäevi, nagu näiteks vabariigi aastapäev, vastlapäev, ülestõusmispühad, volbriöö, jaanipäev, pööripäevad, mardipäev ja kadripäev.

Valentini päev on Eestis teisisõnu tuntud ka kui sõbrapäev. Erinevalt rahvusvahelistele kommetele, kus on suur rõhuasetus romantikal, tähistatakse Eestis 14. veebruaril lisaks romantilisele armastusele ka sõprussuhteid.

Eesti Vabariigi aastapäeval 24. detsembril tähistatakse Eesti Vabariigi väljakuulutamist 1918. aasta 24. veebruaril. Päikesetõusul heisatakse Eesti hümni saatel Pika Hermanni torni sinimustvalge lipp, peetakse kõnesid ja loetakse ette iseseisvusmanifest. Üle riigi toimub erinevaid pidulikke sündmusi, hoonetel heisatakse riigilipud, toimub kaitseväe paraad ja presidendi vastuvõtt, mida saab jälgida televisiooni vahendusel. Kui sinagi tahad iseseisvuspäevast osa saada, siis soovitame minna päiksetõusul Toompeale lipu heiskamise tseremooniale.

Vastlapäev on üks neist liikuvatest tähtpäevadest, mis on igal aastal erineval ajal. Tegu on kirikukalendrist pärineva tähtpäevaga, mis on seotud ülestõusmispühadele eelneva paastuaja algusega. Üsna väike osa eestlastest on usklikud ja isegi usklikud ei pea eriti rangelt kinni kevadistest paastuaja reeglitest. See aga ei tähenda, et vastlapäeva uhke sööminguga ei peaks tähistama. Traditsioonilised vastlatoidud on hernesupp, seajalad ning levinuim müügihitt on vastlakukkel, mida hakatakse poodides ja kohvikutes müüma juba vähemalt kuu aega varem. Kui ilm soosib ja õues on lund, siis minnakse traditsiooni kohaselt vastlapäeval kelgutama. Sel päeval lubavad ka paljud täiskasvanud endale natuke lapsemeelset lumes lustimist.

Üks kirikupüha, mida eestlased kõrgelt hindavad on ülestõusmispühad ja suur reede. Nagu mainitud, ei ole eestlased just kõige usklikum rahvas, aga kellele ei meeldiks suure reede puhul töölt vaba päeva saada? Lihavõttejänes ja sellega kaasnev maiustuste laviin täidab eestlaste kodud parajasti siis, kui jõulupakkidest saadud kommivarud on otsa saanud.

Kohalikest tähtpäevadest üks olulisim on jaanipäev 24. juunil. Suurte pidustustega tähistatakse suve valgeid öid, kui pimedaks peaaegu ei lähegi. Asulates toimuvad suured avalikud peod, kogunetakse sõpradega, tehakse lõket, grillitakse ja süüakse ohtralt liha ning tantsitakse hommikuni. Eestisse elama asunud välismaalastele on jaanipäev hea võimalus osa saada kohalikest kommetest, sest avalikele jaanipidudele on kõik oodatud. Jaanipäevaga sarnaselt, ehkki palju tagasihoidlikumalt tähistatakse 30. aprillil volbriööd, mis ühtlasi avab ka grillihooaja.

Vanarahva kalendris olid suvine pööripäev jaanipäevast ja talvine pööripäev jõuludest vaat, et olulisemad. Võrreldes teiste tähtpäevadega tähistatakse nüüdsel ajal aasta pikimat ja lühimat päeva üsna vähe. Igal juhul tasub 20. või 21. juuni öösel märgata, et päris pimedaks ei lähegi ning 21. detsembril talvisel pööripäeval võid vaadelda aasta kõige pimedamat päeva ning rõõmustada selle üle, et alates talvisest pööripäevast hakkavad päevad siiski järgemööda valgemaks minema.

Emadepäev maikuus ja isadepäev novembris on toredad perekondlikud tähtpäevad, mil lapsed vanematele tänu avaldavad. Lapsevanemad kutsutakse nendel puhkudel enamasti lasteaedades ja koolides toimuvatele üritustele, kus lapsed neile laulavad, tantsivad ning oma käega meisterdatud kingitusi jagavad.

Mardipäev ja kadripäev on ühed vastuolulised tähtpäevad. Oma olemuselt sarnanevad need tähtpäevad rahvusvaheliselt tuntud Halloweenile. Nagu mainitud, on üha rohkem hakatud Halloweeni tähistama ka Eestis, mis on tagaplaanile lükanud mardi ja kadripäeva. Siiski ei tasu arvata, et need traditsioonid täiesti kaduma lähevad, sest viimastel aastatel on üha rohkem hakatud mardi ja kadripäeva kombeid taas esile tooma. Eestlased on selles mõttes jonnakad.

Jõule tähistatakse Eestis üsna sarnaselt rahvusvaheliselt levinud kommetega. Ammustel aegadel peeti jõule omapärasemalt, aga need vanarahva traditsioonid on juba ajaloo hõlma vajunud. Detsembris tasub külastada näiteks Eesti Vabaõhumuuseumi, kus saab tutvuda vanade Eesti jõulukommetega. Kas teadsid, et Eestis võid teatud riigimetsa aladelt ise kuuse koju tuua? Selleks kasuta RMK äppi, mille abil saad kuuse eest tasuda ning mis aitab sul ka lihtsasti leida kohti, kust kuuske raiuda tohib.

Üldiselt ei ole Eesti tähtpäevade tähistamised ja traditsioonid kuigi ekstreemsed, aga tasub teada, et eestlased kasutavad igat võimalust saunas käimiseks. Nii võib juhtuda, et mis iganes tähtpäeva tähistamine lõppeb saunas. Kui sul on eestlaste seas sõpru ja sind kutsutakse kellegi maakoju jaanipäeva tähistama, siis võib sind ees oodata tõeliselt meeldejääv elamus. Tõenäoliselt tähendab see grillpidu, suurt lõket, tantsu ja tralli ning õhtust hommikusse kestvat saunas käimist, lihtsalt arvesta, et eestlased käivad saunas alasti.

Teised blogipostitused:

Eesti tähtpäevad

Eesti tähtpäevad Kohanemisprogramm Settle in Estonia aitab lisaks siinsele asjaajamisele, keeleõppele ja riigikorraldusele mõista ka Eesti kultuuri, inimesi, [...]

Muljed peremooduli koolituspäevalt

Muljed peremooduli koolituspäevalt Ühel novembrikuu laupäeval kogunesid kümned eri riikidest pärit inimesed Tallinnas toimunud Kohanemisprogrammi peremooduli koolitusele, et [...]

2020-01-17T20:14:41+02:00