Eesti haridussüsteem

Eesti haridussüsteemi tutvustus

Inimese haridustee algab juba sünnist ja jätkub kogu elu, mis tähendab, et õppimine on eluviis ning pidev areng on moes. Eestis on haridus olnud au sees sajandeid – esimene eestikeelne aabits ilmus juba 1575. aastal. Eesti vanim ning suurim ülikool on Tartu Ülikool, millele pani 1632. aastal aluse Rootsi kuningas Gustav II Adolf. Ülemaailmse OECD rahvusvahelise õpioskuste uuringu PISA 2018 tulemuste kohaselt on Eesti põhikooliõpilaste oskused Euroopa absoluutses tipus, seda kõigis kolmes uuritud valdkonnas – matemaatikas, lugemises ja loodusteadustes.

Eesti haridussüsteem on liigitatud nelja astmesse:

  • Alusharidus – lapsevanema ning lasteaia panus lapse arengusse ning koolivalmidusse. Võimalik on osaleda eelkoolides.
  • Põhiharidus – kohustuslik üldharidus kõigile, õpe 1.–9. klassini.
  • Keskharidus – baseerub põhiharidusel ja jaguneb kas üldkeskhariduseks (gümnaasiumid) või kutsekeskhariduseks (kutsekoolid).
  • Kõrgharidus – omandatakse ülikoolis, rakenduskõrgkoolis või kutseõppeasutuses. Tähtis on jälgida, kas õppekava läbimine annab kõrghariduse. Täpsemat infot jagavad kõrgkoolid.

Alusharidus ja lasteaed

Eelkooliealise lapse arengu eest vastutab peamiselt lapsevanem, kes toetab teadlikult lapse oskuste omandamist ja aitab tekitada õpihimu. Lapsevanemale lisaks aitab esimesi samme haridusmaastikul teha ka lasteaed. Eesti valla- või linnavalitsused peavad võimaldama lasteaiakoha kõigile oma piirkonna soovi avaldanud elanikele, kelle lapsed on 1,5–7-aastased. Kohtade olemasolul võib sobiva lasteaia ise valida. Lasteaiataotlus on alati mõistlik esitada asutusele võimalikult vara.

Lasteaed tegeleb laste igapäevaoskuste kujundamisega. Näiteks õpetatakse sotsiaalseid oskusi kui ka mängu- ja õpioskuseid. Kasvatustegevus ja õppimine toimub peamiselt eesti keeles, kuid kohalik omavalitus saab vajadusel otsustada ka teisiti.

Kui lapse emakeel ei ole eesti keel, siis alustab laps lasteaias riigi toetusel eesti keele õpet (teise keelena) 3-aastaselt. Lasteaia kasvatustöö aluseks on riiklik õppekava, mis põhineb lapse individuaalsuse ja loovuse toetamisel ning asetab olulisele kohale mängulise õppimise.

NB! Lasteasutused on Eestis lapsevanemale tasulised ja enamasti on tasu suurus erinevates asutustes individuaalne. Lapsevanema osalustasu võib maksimaalselt olla kuni 20% valitsuse kehtestatud miinimumpalgast.

Põhiharidus ja koolikohustus

Eestis peab kooli ehk 1. klassi astuma laps, kes saab parasjagu käesoleva aasta 1. oktoobriks 7-aastaseks. Koolikohustus lõpeb siis, kui laps saab 17-aastaseks või omandab põhihariduse (lõpetab 9. klassi). Igale lapsele määratakse elukohajärgne kool, kuhu võetakse laps vastu ilma katseteta.

Kui kooli saabub teisest riigist või varem teistsuguse õppekava põhjal õppinud laps, siis on õppenõukogu ülesandeks otsustada, millises klassis see laps peaks õppima. Otsuse tegemisel võetakse arvesse nii lapse vanus kui ka haridustase.

Õppurite oskusi hinnatakse Eestis kõige sagedamini viiepallisüsteemis:

  • Hinne 5 – väga hea
  • Hinne 4 – hea
  • Hinne 3 – rahuldav
  • Hinne 2 – puudulik
  • Hinne 1 – nõrk

Koolidel on lubatud kasutada ka sellest erinevat süsteemi ning 1.–6. klassini tohib õpilase hindamisel kasutada ka ainult sõnalist hinnangut. Täpsema info hindamise kohta on iga kool kehtestanud oma õppekavas ja kodukorras.

Põhiharidus ja koduõpe

Viimasel ajal on Eestis muutumas üha enam kasutatavaks õppevormiks koduõpe. Põhiharidust saab koduõppes omandada vanema soovi alusel või tervislikel põhjustel. Kui koduõpe korraldatakse lapsevanema soovitaotluse alusel, siis vastutab ta õpilase tulemuste eest ise. Kool võimaldab lapsele õppekaval põhinevad materjalid – töövihikud, raamatud, õpikud jne ja peab vähemalt kord poolaasta jooksul kontrollima kodusõppija õpitulemusi.

Keskharidus – värav kõrg- või kutsekooli

Üldkeskharidus põhineb riiklikul õppekaval ja keskhariduse omandanud lõpetaja on valmis astuma kõrg- või kutsekooli. Keskhariduse omandamine on vabatahtlik. Kui keskharidust omandada ei soovi, siis on hea teada, et paljud kutsekoolid ootavad ka otse põhikoolist tulnud õppijaid. Mõnes kutsekoolis on võimalik ametit õppima asuda ka siis, kui põhiharidus on jäänud lõpetamata.

Keskharidus järgneb põhikooliõppele ja kestab kolm aastat. Keskharidust omandatakse gümnaasiumis ja sisse astumiseks on vaja esitada põhikooli lõputunnistus. Täpsemad tingimused ja vastuvõtmise korra määravad konkreetse kooli pidajad või direktor. Tavaliselt on tingimustega võimalik tutvuda kooli kodulehel.

Gümnaasiumid täiskasvanutele pakuvad Eesti haridussüsteemis õhtust õpet

Need, kellel on keskharidus mingil põhjusel omandamata jäänud või kellel ei ole võimalik päevases õppes osaleda, saavad astuda täiskasvanute gümnaasiumisse. See on hea võimalus kõigile keskhariduse sooviga täiskasvanutele, olenemata vanusest. Täiskasvanute gümnaasium pakub õppimiseks paindlikke variante ja suur rõhk on iseseisval tööl. Tänapäeva Eestis on võimalik gümnaasiumiharidus saada isegi peamiselt e-õppe vormis õppides.

Gümnaasiumi lõpetamine – riigieksamid

Gümnaasiumi edukaks lõpetamiseks ja lõputunnistuse saamiseks on tarvis läbida riigieksamid. Edukat sooritust tõendab riigieksamitunnistus.

Gümnaasiumi lõputunnistuse saab õpilane:

  • kelle hinded on vähemalt rahuldavad või arvestatud;
  • kes on vähemalt rahuldava hindega läbinud lõpueksamid: eesti keel või eesti keel teise keelena, matemaatika ja võõrkeel (prantsuse, vene, inglise või saksa keel);
  • kes on koostanud õppe jooksul uurimuse või praktilise töö;
  • kes on saanud vähemalt rahuldava tulemuse gümnaasiumi koolieksamil.

Kõrgharidus

Eestis on kõrghariduse eelduseks omandatud keskharidus, mis on ka kõrgkooli vastuvõtutingimus (kuid kõrgkoolid võivad kehtestada ka muid nõudeid – näiteks sisseastumiseksamid).

Kõrgharidussüsteem jaguneb Eestis kolmeks tasemeks:

  • Rakenduskõrgharidusõpe ja bakalaureuseõpe – mõlemad on kõrghariduse esimese astme õpped. Põhiline eesmärk on kutsealal töötamine või magistriõppeks vajalike oskuste saavutamine. Õpe kestab tavaliselt 3–4 aastat.
  • Magistriõpe – kõrghariduse teise taseme õpe, kus minnakse erialateadmiste ja oskustega sügavuti. Õpitakse doktoriõppes jätkamiseks vajalikke oskusi ja teadmisi. Õpe kestab 1–2 aastat.
  • Doktoriõpe – kõrghariduse kolmas ehk kõrgeim aste. Teadus- või arendusalaseks loometööks vajalike oskuste õppimine. Doktoriõppele vastuvõtmise tingimus on magistrikraad. Õpe kestab enamasti 3–4 aastat.

Kõrghariduskoolid on Eestis kas riiklikud, avalik-õiguslikud või eraõiguslikud.

Õppetöö mahtu mõõdetakse ainepunktides ja Euroopa ainepunktisüsteem (European Credit Transfer and Accumulation System, ECTS) on ka Eestis riikliku ainepunktisüsteemi aluseks.

Üldiselt on kõrgharidus Eestis väga heal tasemel ja on palju paindlikke õppimisvõimalusi – nt sessioonõpe (ehk kaugõpe) ja e-õpe või mitme eri õppevormi kombineerimine. Õpihimuline inimene leiab kindlasti enda jaoks sobivaima variandi.

Esmase ülevaate Eesti haridussüsteemist koos just sinul tekkivatele küsimustele vastuste saamisega saad ka kohanemisprogrammi õppimise mooduli koolituselt.